Lucy polnud ilus tüdruk. Tal olid hiirekarva juuksed ja ilmetu nägu. Ent ta suured smaragdrohelised silmad muutsid ta väga veetlevaks. Aus, tubli ja abivalmis oli ta samuti, sest selliseks oli teda pastori perekonnas kasvatatud. Ta õppis meditsiiniõeks.

Härra der Linssen oli suurt kasvu ja laiaõlgne, ilusate näojoontega mees ja hinnatud kirurg – hollandlane, kes käis vahel ka Inglismaal konsulteerimas. Temaga tahtis nii mõnigi kaunitar kohtamas käia ja mehel polnud tüdrukutest puudus.

Esimest korda kohtusid Lucy ja doktor loengul. See kohtumine ei kulgenud just kõige sujuvamalt, ent oli see-eest meeldejääv. Ja kui Lucy Hollandisse sõitis, said nad uuesti kokku. Kas juhuslikult, või oli see saatus?

Lucy ei suutnud uskuda, et selline mees võiks tema vastu huvi tunda – polnud tal ju välimust. Ja doktor andis väga vastandlikke signaale…

Betty Neelsi järjekordne raamat „Sõrmus teetassis“ pakub pisut põnevust ja annab lugejale võimaluse peategelaste pärast muretseda, enne kui kõik lõpeb nii, nagu lõppema peab. Tegevus toimub Inglismaal ja Hollandis, kirjeldatakse ilusaid maju ja nende sisustust ning moodsaid rõivaid. Nagu ikka Betty Neelsi raamatutes, ei puudu oma isandale pühendunud teener – ega ka kassid ja koerad.

Südamlik ja soe lugu – autorile tüüpiline.

Tiina Kanarbik

tõlkija